Wednesday, January 27, 2016

Setomaa jaanituli 1989. aastal, esimese Eesti Baltica ajal

Baltica toimus Eestimaal esimest korda 1989. aastal. ETV arhiiv pakub pisikese sissevaate Setomaal toimunud jaanipäevast tollel aastal, kus olid külalisteks Balticapeo väliskülalised. Saade on vaadatav siin: http://arhiiv.err.ee/vaata/jaanipaev-setumaal. Päris olemine, päris laulud ja tantsud. Ühisolemine ja püha loomine. Kas oleme valmis seda taaslooma?


Mälestusi jaaniajast

Jagan teiega huvitavat ETV telesaadet aastast 1999, kus Selli talu peremees Elmar Peedo (sündinud 1920ndatel) ja Ihamaakingu talu peremees Kaarel Pensa meenutavad möödunud aegu, jaaniaega seal hulgas. Küsitlejaks on Einar Tammur. Meile näidatakse päris elu, ehk õigemini öeldes meenutatakse killukesi sellest.


Telesaate leiate siit:

Telesaate meenutuste kaudu saate vastuseid küsimustele, nagu näiteks...

Kuidas jaaniõhtu välja nägi? Kas tuli oli igaühel omas talus või tehti ka suuremat tuld? Kuidas tuld süüdati? 

Miks niideti hein enne jaaniaega? Millal lubati noorele vikat kätte? 

Millal sai loa minna külapidudele tantsima? 



Jaaniöö - üks neist heledatest öödest - kas kutsub? Mida teha? Kuidas ja kellega olla?



Thursday, January 21, 2016

Ootame teid Moostesse 22. juunil

Põlvamaal Moostes asub mõis, mis paljudele enam tutvustamist ei vaja. Paljudele teie seast oleks aga heaks põhjuseks Moostet esmakordselt avastama tulla Baltica pärimuspeo ajal. 22. juunil muutub Mooste mõis suureks pärimuskülaks, kus tegevusi jätkub nii suurtele kui väikestele, vanadele kui noortele. Teeme ühiseid ettevalmistusi 23. juuniks, mil süüdatakse jaanilõkked üle koduse Eestimaa.

Baltica 2016 külalisi tuleb nii Võrust kui Tallinnast, Alutaguse metsadest kui Hiiust, lisaks palju pillimehi, lauljaid ja tantsijaid piirigi tagant. Eestimaa näitab end ühel tähtsaimal rahvakalendripühal külalislahke ja soojana.

Mooste mõis linnu silmade läbi. Joonistanud: Eku


Kui vaatate Mooste mõisa plaani, leiate siit palju põnevaid maju, kus aastaringselt huvitavate igapäevaste tegevustega tegeletakse. Baltica pesad on nii majades sees kui ka mõisa pargis ja õuealal. Häärberis, Rahvamuusikakoolis, Viinavabrikus, Linakojas, Veskiteatris ja mujal saab nautida pärimuskultuuri eredamaid hetki siseruumidele omases intiimsuses, samal ajal käib õuealal jõulisem valmistumine jaaniõhtuks - valmivad saunavihad, lillepärjad ning keerutatakse paaristantse elava pillimuusika saatel. Siin ja seal kõlab spontaanne pillimäng ja laul. Ka lastele on loodud oma õueala, kus saab meisterdada jõukohaseid rahvapärimuslikke esemeid. 

Rahvusvahelise Pärimuspeo Baltica 2016 pidulik avamine toimub suures karjalaudas nimega Mooste Folgikoda. Kõik pidulised kogunevad suurde saali kokku ning annavad ühise avalöögi meie suurele koosolemisele. Tantsusammud viivad meid uue päeva, jaanipäeva hommikutundidesse.

Mooste pärimuspäeval kostitavad külalisi kohalikud toidumeistrid. Avame Baltica peo jaoks mitmeid põnevaid kodukohvikuid. Kutsume teid avastama Mooste mõisa! 



Milline tähendus on pärimuspeol Baltica 2016?

Baltica pärimuspidu ette valmistades olen jäänud väga eripalgeliste konksude külge kinni. Nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi, ühe ja sama asja kohta näiteks. Sageli need kattuvad, sama sageli võivad olla tundmatuseni erinevad. Et aga meie pidu hästi kulgeks, võime me omavahel mõnedes asjades kokku leppida. Ja sellega meie peo ettevalmistusse panustada.

Baltica on meie kõigi ühine pidu. Mida see tähendab? Kui peate näiteks perekondlikku sünnipäeva, on selle läbiviimiseks mitmeid võimalusi. Kas kutsuda peojuht, kes korraldab asjad oma stsenaariumi järgi või pidutseda nii, et igal külalisel on võimalus pidu veidi kujundada. Baltica 2016 on valinud viimase tee. Pidu tuleb justnimelt selline, nagu meist igaüks seda soovib. Olgugi, et teatud eesmärgid, piirid, millesse mahtuda, on korraldusmeeskonna poolt ette antud. 

Baltica pärimuspidu võiks toimuda rõõmsa tundega nii, et saame endale öelda: "Me tõesti soovime seda pidu pidada!" Iga üksikisik, iga rühmaliige võiks endasse selle emotsiooni lubada. Mõtlemist vajaksid siinkohal teemad, a la "mida ma isiklikult saan teha selleks, et pidu oleks pidu?", "mismoodi koosluua, et pidu oleks pidu?", "mida on minu esivanemad mulle õpetanud peopidamise kohta?", "kas jaaniaeg on minu jaoks pühitsemist väärt?" 

Foto blogist: nipiblogi.blogspot.com

Baltica pärimuspeol on neil, kes selleks valmis ja kel vajadus südames, võimalus oma oskusi, teadmisi ka jagada. Seda saab teha nii õpitoa kui kaasava eestvõtmise vormis. Mooste pärimuspäev 22. juunil, meie esimene ühine koosolemise päev, on selleks parim. Ootame teid Moostesse! 

Teisel pidupäeval, 23. juunil kohtume üle Eestimaa erinevatel jaaniõhtutel, kus saame kokku lõkke ääres ning täidame üheskoos tulevat õnne ja paremat elu toovaid kombetalitusi, laulame, tantsime, vestame juttu, mängime pilli. Kogume sellised toredad ja ehedad jaanipeod kokku, köidame kimpu ja pühitseme jaanikut üheskoos samaaegselt eri paikades.

Jaanipühal, 24. juunil on meie kohtumispaigaks Vanamõisa Vabaõhukeskus Harjumaal. Täidame simmani oma tantsude, pillilugude, laulude ja mängudega, kostitame üksteist kodus kaasa võetud peotoitudega. 

Sellist pidu saame me luua ainult ise. Korraldusmeeskond loob tingimused, et pidu saaks olla pidu. Tõeline ja südamest tulev. Pidu tuleb sisuga aga meil endil täita.

Saturday, October 17, 2015

Pidu on koosloomine

Täna, täpselt kuu aega minu viimasest sissekandest hiljem, soovin veidi häid mõtteid kirja panna, et neid aeg-ajal üle lugeda ja korrata. Kuulasin täna Eesti Folkloorinõukogu koolitusel Ahto Kaasiku loengut Jaaniaja kombestikust, mis toimus Tartus Tiigi seltsimajas. Lisan järgnevalt pisikese loetelu Ahto suurtest mõtetest, mis aitavad meil jaaniaega rohkem väärtustada ja pühitsemise oma isiklikku aastakalendrisse lisada. Praktilised nõuanded lisan kunagi hiljem :)

Ahto Kaasik. Foto: erakogu
Pidu, püha on koosloomine. Inimesed, kes on teadvustanud pühade tähtsuse, on ise oma saatuse loojad. Tähtsaim pühitsemise tava on pühade tähistamine. 

Pühad aitavad puhata, rõõmustada, tihendada kogukonna ja peresidemeid, taasluua identiteeti, anda edasi traditsioone, luua endale, perele ja kogukonnale paremat tulevikku. 

Kui igapäevaselt, oma argielus, teeme tööd, siis pühade ajal rõõmustame, kui argipäeval pingutame, siis pühade ajal lõdvestume. Kui töötegemine nõuab keskendumist, siis pühadeaeg soosib jõu kogumist ja taastumist, erilise ehk jumaliku kogemist. Töö loob ainelist, pühitsemine vaimset ilu. 

Pühaks valmistumine on loomine. See on oluline osa pühast ja pühademeeleolust. Seega, uuri, mõtle järgi, kavanda, korralda ja pidutse. Loo endale parem tulevik. Ise. Ära unusta, et laul, pillimäng ja tants on ühe õige peo kütus!

Thursday, September 17, 2015

Baltica poeb põue, kodu küla õue!

Sellise ilusa ja sooja tunnuslause meie ühisele suurele peole mõtles välja meeskonnaliige Siim Sarv. Suur aitäh, Siim!

Kohtume kodutalu õues, kodu taluõues, koduküla õues. Otsime üheskoos miskit, mis soovib meie põue pugeda! Võtame kaasa laulud, tantsud ja pillilood, mis kuuldud ja õpitud enne meid olnute käest. Pühitseme pööripäeva!

Suvelillekimp jaanilõkkes 2015. Foto: Krista Sildoja

Päikeseloojang Kesa talus enne suvist pööripäeva 2015. Foto: Krista Sildoja



Saturday, August 29, 2015

Tutvustan meie meeskonda

Mõtlesin, et ehk on teie seas inimesi, keda huvitab rahvusvahelise pärimuspeo Baltica korraldusmeeskond. Meeskonnaks nimetamine oli siiani suhteliselt suur väljakutse, kuna meie laua taga istusid seni vaid naised. Möödunud nädalal liitus meie mõnusa pundiga õnneks ka üks mees :)

ENE LUKKA-JEGIKJAN korraldab igapäevaselt Folkloorinõukogu büroos töötades koolitusi, mis sel, eeloleval hooajal 2015-2016 keskenduvad oma kodukandi pärimuslikule jaaniajale - kommete ja tavade tutvustamisele, pidutsemisele koos vastavate laulude-tantsude-mängudega. Koolituskalendri, mis teenib suvise suure pärimuspeo huvisid, leiate meie kodukalt.

Teine Folkloorinõukogu usin bürootöötaja on MERJE MÜÜRSEPP, kes toimetab majanduslike küsimuste rindel ning hoiab meie peo eelarve tasakaalus. Igapäevaselt on Merje Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht.

Kogu info läbi meediakanalite jõuab teieni meie tubli avalike suhete juhi, KRISTIN VILJAMAA hoolika pilgu alt tulles. Kristin töötab igapäevaselt Eesti Draamateatri administraatorina. 

Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees KATI TAAL on meie rahvusvaheliste suhete juht, kes igapäevaselt töötab Põlvamaa folkloloorikuraatori ja Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri spetsialistina Põlva maakonnas. 

Meie uus ja värske meeskonnaliige, SIIM SARV, on tuntud kui entusiastlik ja alati kohal viibiv rahvakultuurihuviline, pillimees ja õpetaja. Oleme uhked värskete ideede ja Siimu panuse üle!

Mind, KRISTA SILDOJAT, te juba tunnete :) Tutvustasin ennast blogi esimeses sissekandes.

Kõik me elame oma südame sisetunde järgi esivanematelt päritud teadmistele ja oskustele tuginedes. Laulame regilaule, mängime erinevaid rahvapille, teeme käsitööd, tantsime, armastame oma kodukanti ning kutsume ka kaaslasi selle Ilusa Ilmaga sõbraks saama.

* * *


Paikadel, kohtadel on meie tublideks abilisteks maakondlikud folkloorikuraatorid, levitades sõna ja aidates 2016. aasta Eestimaa jaanitulesid korraldada. Kõik kontaktid on leitavad meie kodukalt.