Pidu on koosloomine

Täna, täpselt kuu aega minu viimasest sissekandest hiljem, soovin veidi häid mõtteid kirja panna, et neid aeg-ajal üle lugeda ja korrata. Kuulasin täna Eesti Folkloorinõukogu koolitusel Ahto Kaasiku loengut Jaaniaja kombestikust, mis toimus Tartus Tiigi seltsimajas. Lisan järgnevalt pisikese loetelu Ahto suurtest mõtetest, mis aitavad meil jaaniaega rohkem väärtustada ja pühitsemise oma isiklikku aastakalendrisse lisada. Praktilised nõuanded lisan kunagi hiljem :)

Ahto Kaasik. Foto: erakogu

Pidu, püha on koosloomine. Inimesed, kes on teadvustanud pühade tähtsuse, on ise oma saatuse loojad. Tähtsaim pühitsemise tava on pühade tähistamine. 

Pühad aitavad puhata, rõõmustada, tihendada kogukonna ja peresidemeid, taasluua identiteeti, anda edasi traditsioone, luua endale, perele ja kogukonnale paremat tulevikku. 

Kui igapäevaselt, oma argielus, teeme tööd, siis pühade ajal rõõmustame, kui argipäeval pingutame, siis pühade ajal lõdvestume. Kui töötegemine nõuab keskendumist, siis pühadeaeg soosib jõu kogumist ja taastumist, erilise ehk jumaliku kogemist. Töö loob ainelist, pühitsemine vaimset ilu. 

Pühaks valmistumine on loomine. See on oluline osa pühast ja pühademeeleolust. Seega, uuri, mõtle järgi, kavanda, korralda ja pidutse. Loo endale parem tulevik. Ise. Ära unusta, et laul, pillimäng ja tants on ühe õige peo kütus!

Baltica poeb põue, kodu küla õue!

Sellise ilusa ja sooja tunnuslause meie ühisele suurele peole mõtles välja meeskonnaliige Siim Sarv. Suur aitäh, Siim!

Kohtume kodutalu õues, kodu taluõues, koduküla õues. Otsime üheskoos miskit, mis soovib meie põue pugeda! Võtame kaasa laulud, tantsud ja pillilood, mis kuuldud ja õpitud enne meid olnute käest. Pühitseme pööripäeva!

Suvelillekimp jaanilõkkes 2015. Foto: Krista Sildoja

Päikeseloojang Kesa talus enne suvist pööripäeva 2015. Foto: Krista Sildoja

Tutvustan meie meeskonda

Mõtlesin, et ehk on teie seas inimesi, keda huvitab rahvusvahelise pärimuspeo Baltica korraldusmeeskond. Meeskonnaks nimetamine oli siiani suhteliselt suur väljakutse, kuna meie laua taga istusid seni vaid naised. Möödunud nädalal liitus meie mõnusa pundiga õnneks ka üks mees :)

ENE LUKKA-JEGIKJAN korraldab igapäevaselt Folkloorinõukogu büroos töötades koolitusi, mis sel, eeloleval hooajal 2015-2016 keskenduvad oma kodukandi pärimuslikule jaaniajale - kommete ja tavade tutvustamisele, pidutsemisele koos vastavate laulude-tantsude-mängudega. Koolituskalendri, mis teenib suvise suure pärimuspeo huvisid, leiate meie kodukalt.

Teine Folkloorinõukogu usin bürootöötaja on MERJE MÜÜRSEPP, kes toimetab majanduslike küsimuste rindel ning hoiab meie peo eelarve tasakaalus. Igapäevaselt on Merje Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht.

Kogu info läbi meediakanalite jõuab teieni meie tubli avalike suhete juhi, KRISTIN VILJAMAA hoolika pilgu alt tulles. Kristin töötab igapäevaselt Eesti Draamateatri administraatorina. 

Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees KATI TAAL on meie rahvusvaheliste suhete juht, kes igapäevaselt töötab Põlvamaa folkloloorikuraatori ja Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri spetsialistina Põlva maakonnas. 

Meie uus ja värske meeskonnaliige, SIIM SARV, on tuntud kui entusiastlik ja alati kohal viibiv rahvakultuurihuviline, pillimees ja õpetaja. Oleme uhked värskete ideede ja Siimu panuse üle!

Mind, KRISTA SILDOJAT, te juba tunnete :) Tutvustasin ennast blogi esimeses sissekandes.

Kõik me elame oma südame sisetunde järgi esivanematelt päritud teadmistele ja oskustele tuginedes. Laulame regilaule, mängime erinevaid rahvapille, teeme käsitööd, tantsime, armastame oma kodukanti ning kutsume ka kaaslasi selle Ilusa Ilmaga sõbraks saama.

* * *

Korraldusmeeskonna kontaktid leiate meie pärimuspeo kodukalt.

Paikadel, kohtadel on meie tublideks abilisteks maakondlikud folkloorikuraatorid, levitades sõna ja aidates 2016. aasta Eestimaa jaanitulesid korraldada. Kõik kontaktid on leitavad meie kodukalt.  

Pärimuspeo tunnuskujundus

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2016 on saanud endale kujunduse, mis on väärikas ja väljapeetud ning kaasaegselt nutikas. Selle autoriks on Eleonoora Silluta. Sõnumeid selle kujunduse tagant palume kõigil ise leida :)

Kas rahvapillimeheks saab ainult andetu?

Sõitsin möödunud kolmapäeval praamiga Rohukülast Heltermaale, et külastada Hiiu Folki. Istusin laua taga, mõtisklesin eelseisva ettekande teemal. Eemal kostis torupillimäng. Meenus, et olin moluraamatust lugenud, et rahvapillimehed "kutsuvad" praamisõidul Hiiumaa külalisi folgile. Tore. Meeleolukas.

Kõrval lauas kummardus mees oma naisele lähemale ning ütles kõva häälega talle kõrva, et: "/.../ ütleb selle kohta, et andetutele peab ka mingi võimalus jääma." Tundmatu mees oli oma naisele tutvustanud olukorda, põhjendanud omal viisil torupillimehe olemasolu. Isemisi mõtlesin, et hea, et nende väike laps oli mängunurgas askeldamas ja ei kuulnud sellist mõtteavaldust.

See, keda tsiteeriti, on Eesti muusikaelus üks võtmeisikuid. 

Mul tekkis endamisi mitu küsimust. Neist põletavam oli - kas võtmeisikute tasandil mõeldaksegi nii või on tegemist juhusliku kitsarinnalisusega (millesarnaseid olen siiski siit-sealt sageli kuulnud)? Minu jaoks andis see tsitaat selge pildi olukorrast, kus me ei tea ja ei mäleta enam, KES on (on olnud) rahvapillimees ja mis sõnumit ta kannab. Ka rahvapillimeeste seas on olnud ja on ka hetkel hinnatumad muusikaliselt andekaimad, vähem andekatel siin lööki ei ole. Miks arvatakse automaatselt, et kui tegeled süvamuusikaga, oled andekas? Selline suhtumine meie oma inimestesse ei ole aus.

Juhan "Torupilli Juss" Maaker Hiiumaalt. Foto: www.folk.ee 

Baltica 2016 tõstab au sisse rahvapillimehed, kes väärtustavad oma staatust olla rahvapillimeheks ning on selle üle uhked. Ja kes soovivad oma muusikaga olla kasulikud kaaslastele. 

Kui soovite teada saada, kes on ajaloos olnud rahvapillimees, siis ärge mööduge ühest huvitavast raamatust - "Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi" (koostaja Krista Sildoja, väljaandja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2014)

Baltica tuleb lavadelt alla piduliste hulka

Soojenduseks soovitan lugeda läbi Eesti Folkloorinõukogu leheküljelt "Üleskutse huvilistele"

Mida võiks tähendada lause, et "Baltica tuleb lavadelt alla piduliste hulka"? Sissekande lõpuks soovin jõuda vastuseni.

Igal traditsioonidega festivalil on oma nägu, mille järgi teda tuntakse. See nägu ei meeldi kindlasti kõigile, kuid need, kellele see meelt mööda on, tulevad igal aastal uuesti ja jälle.

Olles külastanud paljusid erinevaid folgi-nimelisi ettevõtmisi ja folkloorifestivale, on minus üha enam ja enam kasvanud soov kogeda pidu ehtsa pidulisena, võttes osa tegevustest, saades nn omal nahal tunda, mida miski nähtust-kuuldust väärt on. Mind isiklikult (arvan, et ka paljusid teid) ei rahulda ühekülgne esineja-kuulaja suhe, eriti soojal suveajal, mil inimesed kogunevad looduskaunitesse paikadesse ühiselt aega veetma. Pärimusmuusikale on selline akadeemiline suhe eriti võõras. 

Pidulised seltskonnatantse tantsimas suvel 2015

Baltica 2016 püüab teistest suurtest pidudest (festivalidest) erineda sellega, et ta pakub külalisele otsest osasaamisrõõmu, käega katsumise ja jalgadega tunnetamise kogemust. Päris pidu saab tähendusrikkaks Baltica 2016 osaks lisaks väikestele lavakontsertidele, millele on samuti ruumi meie programmis. Suurtelt lavadelt aga tuleme kõik üheskoos alla, et vähendada vahemaad esineja ja kuulaja vahel. Püüdleme suhte järele, kus ilma helivõimenduseta saab kontserdil tunda esineja helilaineid, mis panevad kuulaja samas rütmis võnkuma. Kus saab järellaulda, kui selleks soov, kus saab tantsusammu keerutada, kui selleks sobiv keskkond ja aeg. Nii, nagu see olema peaks. 

Varasemate Balticatega võrreldes on järgmise suve peol rohkem ühisolemist ning vähem esineja-kuulaja, lavalt-publikule suhet. Jäägu need rõõmud teistele peokorraldajatele!

Teresõnad

Tere kõigile, kes soovivad end siduda rahvusvahelise pärimuspeoga Baltica 2016! 

Olen Krista Sildoja, Baltica 2016 sisujuht ning minu siinse veebipäeviku eesmärgiks on jagada teile oma mõtisklusi teemadel, mis kuuluvad meie peo ettevalmistusse või laiemalt pärimuskultuuri valdkonda. Samuti olen tänulik, kui jagate kommentaaridesse oma seisukohti ning arendate veebivestlust, et meie ühise suure peo õnnestumisele kaasa aidata.

Töötan igapäevaselt Mooste Rahvamuusikakooli vedaja ja õpetajana. Täitunud on minu pikaajaline unistus luua ise midagi südamelähedast, mis oleks kaasinimestele vajalik, teenides nende muusika- ja rahvakultuurihuvisid.

Baltica 2016 üldine info on leitav Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt
Päevakajalisi teemasid leiate kõige kiiremini Baltica 2016 FB-lehelt

Tänudega,

Krista Sildoja.