Wednesday, January 27, 2016

Setomaa jaanituli 1989. aastal, esimese Eesti Baltica ajal

Baltica toimus Eestimaal esimest korda 1989. aastal. ETV arhiiv pakub pisikese sissevaate Setomaal toimunud jaanipäevast tollel aastal, kus olid külalisteks Balticapeo väliskülalised. Saade on vaadatav siin: http://arhiiv.err.ee/vaata/jaanipaev-setumaal. Päris olemine, päris laulud ja tantsud. Ühisolemine ja püha loomine. Kas oleme valmis seda taaslooma?


Mälestusi jaaniajast

Jagan teiega huvitavat ETV telesaadet aastast 1999, kus Selli talu peremees Elmar Peedo (sündinud 1920ndatel) ja Ihamaakingu talu peremees Kaarel Pensa meenutavad möödunud aegu, jaaniaega seal hulgas. Küsitlejaks on Einar Tammur. Meile näidatakse päris elu, ehk õigemini öeldes meenutatakse killukesi sellest.


Telesaate leiate siit:

Telesaate meenutuste kaudu saate vastuseid küsimustele, nagu näiteks...

Kuidas jaaniõhtu välja nägi? Kas tuli oli igaühel omas talus või tehti ka suuremat tuld? Kuidas tuld süüdati? 

Miks niideti hein enne jaaniaega? Millal lubati noorele vikat kätte? 

Millal sai loa minna külapidudele tantsima? 



Jaaniöö - üks neist heledatest öödest - kas kutsub? Mida teha? Kuidas ja kellega olla?



Thursday, January 21, 2016

Ootame teid Moostesse 22. juunil

Põlvamaal Moostes asub mõis, mis paljudele enam tutvustamist ei vaja. Paljudele teie seast oleks aga heaks põhjuseks Moostet esmakordselt avastama tulla Baltica pärimuspeo ajal. 22. juunil muutub Mooste mõis suureks pärimuskülaks, kus tegevusi jätkub nii suurtele kui väikestele, vanadele kui noortele. Teeme ühiseid ettevalmistusi 23. juuniks, mil süüdatakse jaanilõkked üle koduse Eestimaa.

Baltica 2016 külalisi tuleb nii Võrust kui Tallinnast, Alutaguse metsadest kui Hiiust, lisaks palju pillimehi, lauljaid ja tantsijaid piirigi tagant. Eestimaa näitab end ühel tähtsaimal rahvakalendripühal külalislahke ja soojana.

Mooste mõis linnu silmade läbi. Joonistanud: Eku


Kui vaatate Mooste mõisa plaani, leiate siit palju põnevaid maju, kus aastaringselt huvitavate igapäevaste tegevustega tegeletakse. Baltica pesad on nii majades sees kui ka mõisa pargis ja õuealal. Häärberis, Rahvamuusikakoolis, Viinavabrikus, Linakojas, Veskiteatris ja mujal saab nautida pärimuskultuuri eredamaid hetki siseruumidele omases intiimsuses, samal ajal käib õuealal jõulisem valmistumine jaaniõhtuks - valmivad saunavihad, lillepärjad ning keerutatakse paaristantse elava pillimuusika saatel. Siin ja seal kõlab spontaanne pillimäng ja laul. Ka lastele on loodud oma õueala, kus saab meisterdada jõukohaseid rahvapärimuslikke esemeid. 

Rahvusvahelise Pärimuspeo Baltica 2016 pidulik avamine toimub suures karjalaudas nimega Mooste Folgikoda. Kõik pidulised kogunevad suurde saali kokku ning annavad ühise avalöögi meie suurele koosolemisele. Tantsusammud viivad meid uue päeva, jaanipäeva hommikutundidesse.

Mooste pärimuspäeval kostitavad külalisi kohalikud toidumeistrid. Avame Baltica peo jaoks mitmeid põnevaid kodukohvikuid. Kutsume teid avastama Mooste mõisa! 



Milline tähendus on pärimuspeol Baltica 2016?

Baltica pärimuspidu ette valmistades olen jäänud väga eripalgeliste konksude külge kinni. Nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi, ühe ja sama asja kohta näiteks. Sageli need kattuvad, sama sageli võivad olla tundmatuseni erinevad. Et aga meie pidu hästi kulgeks, võime me omavahel mõnedes asjades kokku leppida. Ja sellega meie peo ettevalmistusse panustada.

Baltica on meie kõigi ühine pidu. Mida see tähendab? Kui peate näiteks perekondlikku sünnipäeva, on selle läbiviimiseks mitmeid võimalusi. Kas kutsuda peojuht, kes korraldab asjad oma stsenaariumi järgi või pidutseda nii, et igal külalisel on võimalus pidu veidi kujundada. Baltica 2016 on valinud viimase tee. Pidu tuleb justnimelt selline, nagu meist igaüks seda soovib. Olgugi, et teatud eesmärgid, piirid, millesse mahtuda, on korraldusmeeskonna poolt ette antud. 

Baltica pärimuspidu võiks toimuda rõõmsa tundega nii, et saame endale öelda: "Me tõesti soovime seda pidu pidada!" Iga üksikisik, iga rühmaliige võiks endasse selle emotsiooni lubada. Mõtlemist vajaksid siinkohal teemad, a la "mida ma isiklikult saan teha selleks, et pidu oleks pidu?", "mismoodi koosluua, et pidu oleks pidu?", "mida on minu esivanemad mulle õpetanud peopidamise kohta?", "kas jaaniaeg on minu jaoks pühitsemist väärt?" 

Foto blogist: nipiblogi.blogspot.com

Baltica pärimuspeol on neil, kes selleks valmis ja kel vajadus südames, võimalus oma oskusi, teadmisi ka jagada. Seda saab teha nii õpitoa kui kaasava eestvõtmise vormis. Mooste pärimuspäev 22. juunil, meie esimene ühine koosolemise päev, on selleks parim. Ootame teid Moostesse! 

Teisel pidupäeval, 23. juunil kohtume üle Eestimaa erinevatel jaaniõhtutel, kus saame kokku lõkke ääres ning täidame üheskoos tulevat õnne ja paremat elu toovaid kombetalitusi, laulame, tantsime, vestame juttu, mängime pilli. Kogume sellised toredad ja ehedad jaanipeod kokku, köidame kimpu ja pühitseme jaanikut üheskoos samaaegselt eri paikades.

Jaanipühal, 24. juunil on meie kohtumispaigaks Vanamõisa Vabaõhukeskus Harjumaal. Täidame simmani oma tantsude, pillilugude, laulude ja mängudega, kostitame üksteist kodus kaasa võetud peotoitudega. 

Sellist pidu saame me luua ainult ise. Korraldusmeeskond loob tingimused, et pidu saaks olla pidu. Tõeline ja südamest tulev. Pidu tuleb sisuga aga meil endil täita.